2.2 Lähteülesanne ja Lähteandmed¶
Eduka elektripaigaldise projekti aluseks on selge eesmärgipüstitus ja täielikud ning täpsed lähteandmed. Puudulik või ebaselge lähteinfo on üks peamisi põhjuseid projekteerimisel tekkivatele viivitustele, lisakuludele ja ootustele mittevastavale lõpptulemusele.
2.2.1. Lähteülesande Olulisus ja Sisu¶
Lähteülesanne on tellija kirjalik dokument, mis väljendab tema soove, vajadusi, võimalusi, nõudmisi ja piiranguid projekteeritava elektripaigaldise kohta. See on keskne dokument, millest projekteerija oma töös juhindub.
Miks on sisukas lähteülesanne oluline? * See defineerib selgelt projekti eesmärgid ja oodatava tulemuse. * See aitab vältida vääritimõistmisi tellija ja projekteerija vahel. * See võimaldab projekteerijal pakkuda parimat võimalikku lahendust vastavalt tellija vajadustele ja võimalustele. * See vähendab vajadust teha hilisemates staadiumites kulukaid muudatusi.
Hea elektripaigaldise lähteülesanne peaks sisaldama vähemalt järgmist infot: * Projekti üldeesmärgid: Hoone või rajatise kasutusotstarve, üldised ootused (nt energiatõhusus, töökindlus, kasutusmugavus). * Funktsionaalsed nõuded: Konkreetsed vajadused erinevatele süsteemidele (nt millistes ruumides on vaja erinõuetega pistikupesi, millist valgustustaset ja juhtimist soovitakse, milliseid nõrkvoolusüsteeme vajatakse, milline on oodatav automaatika tase). * Tehnilised nõuded ja piirangud: Erinõuded seadmetele, eelistatud tehnoloogiad (kui on), olemasolevad piirangud (nt ruumipuudus, eelarve, esteetilised nõuded). * Kvaliteedinõuded: Ootused materjalide ja seadmete kvaliteedile, paigaldustöödele. * Eskiis/Kontseptsioon: Ideaalis on lähteülesandele lisatud või viidatud hoone arhitektuurne eskiis või kontseptsioon. * Staadiumid ja mahud: Soovitud projekti staadiumid (EP, PP, TP) ja oodatavad väljundid (dokumendid, mudelid). * Tellijapoolsed standardid/eelistused: Kui tellijal on olemas oma tehnilised nõuded või standardid.
Märkus: Kvaliteetse lähteülesande koostamine, eriti keerukamate objektide puhul, nõuab sageli erialaspetsialistide (sh kogenud elektriinseneri) kaasamist juba varajases faasis.
2.2.2. Üldised Nõutavad Lähteandmed¶
Lisaks lähteülesandele vajab elektriprojekteerija oma tööks korrektseid ja ajakohaseid tehnilisi lähteandmeid projekti keskkonna ja teiste osade kohta. Nende hankimise eest vastutab üldjuhul tellija. Olulisemad üldised lähteandmed on:
- Planeeringud ja load:
- Kehtiv detailplaneering või projekteerimistingimused.
- Arhitektuurne ja Konstruktiivne Projekt:
- Asjakohase staadiumi arhitektuursed joonised (asendiplaan, korruste plaanid, lõiked, vaated).
- Konstruktiivse osa joonised (kandekonstruktsioonid, avad, materjalid).
- Asukohapõhine Info:
- Ajakohane digitaalne topo-geodeetiline alusplaan (L-EST97 koordinaatsüsteemis, EH2000 kõrgussüsteemis).
- Ehitusgeoloogilise uuringu andmed (pinnase ehitus, eritakistus maanduspaigaldise projekteerimiseks).
- Keskkonnatingimused (korrosiooniklass, radoonitase jne, kui relevantne).
- Olemasolev Olukord (Renoveerimisel):
- Olemasoleva hoone mõõdistusprojekt.
- Olemasoleva elektripaigaldise audit või tehnilise seisukorra uuring.
- Varasemad projektdokumendid ja teostusjoonised.
- Võrguvaldajate Info:
- Tehnilised tingimused elektrienergia ja sidevõrkudega liitumiseks (sh liitumispunkti asukoht, lubatud lühisvoolud, nõuded kaitsele ja mõõtmisele).
- Ametkondade Nõuded:
- Päästeameti, Muinsuskaitseameti, Keskkonnaameti jm asutuste erinõuded ja kooskõlastused (kui kohaldub).
2.2.3. Elektripaigaldise Spetsiifilised Lähteandmed¶
Elektriprojekteerija vajab täiendavalt spetsiifilist infot, mis tuleb reeglina tellijalt, arhitektilt, sisearhitektilt või teiste eriosade projekteerijatelt:
- Seadmete Võimsused ja Asukohad:
- Kõikide elektrit tarbivate seadmete (KVJ seadmed, köögitehnoloogia, sanitaartehnika, tehnoloogilised seadmed, liftid jne) nimekiri koos täpsete asukohtade ja tehniliste andmetega: võimsus (kW), pinge (V), faaside arv, käivitusvoolud, üheaegsustegurid, juhtimisvajadus, erinõuded toitele (nt UPS, generaator).
- Valgustus:
- Ruumide valgustusnõuded (valgustiheduse klass, värviedastusindeks, räiguse piiramine jne).
- Valgustite tüübid ja asukohad (kui need on määratud arhitekti/sisearhitekti poolt).
- Valgustuse juhtimise soovid (lülitite asukohad, grupeerimine, hämardamine, automaatjuhtimine).
- Nõrkvoolu- ja Automaatikasüsteemid:
- Andmeside- ja telefonipesade asukohad ja arv.
- Turvasüsteemide (valveandurid, kaamerad, läbipääsulukud) katvus ja asukohad.
- ATS-i andurite ja nuppude asukohad (vastavalt tuleohutusosale).
- Helinduse, video jm süsteemide nõuded ja asukohad.
- Hooneautomaatika funktsionaalsus, juhitavad ja jälgitavad seadmed, kasutajaliidese nõuded (IO nimekirjad).
- Ruumid ja Teed:
- Elektri-, nõrkvoolu- ja automaatikakilpide ning seadmeruumide kinnitatud asukohad ja suurused.
- Peamiste kaabliteede ja šahtide kinnitatud asukohad ja mõõdud.
2.2.4. Lähteandmete Hankimine ja Muutmine¶
- Vastutus: Projekteerija kohustus on kontrollida talle esitatud lähteandmete piisavust ja kvaliteeti ning teavitada tellijat ja/või peaprojekteerijat koheselt puudustest või vastuoludest. Puuduva info hankimine toimub koostöös tellija ja teiste osapooltega.
- Ajastus: Lähteandmed peavad olema võimalikult täielikud ja lõplikud enne vastava projekti staadiumi detailset alustamist (eriti enne PP alustamist). Hilisemad muudatused lähteülesandes või -andmetes võivad põhjustada olulist lisatööd, viivitusi ja kulusid.
- Muudatuste Haldamine: Kui projekteerimise käigus tekib vajadus muuta lähteülesannet või olulisi lähteandmeid, tuleb see formeerida muudatusena, hinnata selle mõju projektlahendusele, ajagraafikule ja maksumusele ning leppida kokku edasises tegevuses tellija ja projekteerija vahel.