1.1 Juhendi eesmärk ja käsitlusala

1.1. Juhendi eesmärk ja käsitlusala

1.1.1. Miks see juhend on koostatud?

Käesoleva juhendi loomise peamine ajend on täiendada EVS-932:2017 olevaid nõudeid ning anda täpsem väljund nõuete rakendamiseks. Juhendi eesmärk on:

• Ühtlustada kvaliteeti: Luua ühtne arusaam heast projekteerimistavast ja kvaliteetsest projektdokumentatsioonist elektripaigaldiste valdkonnas Eestis.
• Standardiseerida projektide mahtu ja sisu: Määratleda selgemad piirid ja ootused dokumentatsiooni detailsusele ja mahule erinevates projekti staadiumites (EP, PP, TP).
• Tõhustada koostööd: Parandada kommunikatsiooni ja koostööd projekteerijate, tellijate, ehitajate, omanikujärelevalve ja teiste osapoolte vahel läbi ühiselt mõistetava raamistiku.
• Pakkuda praktilist tuge: Olla funktsionaalne ja kergesti mõistetav abivahend igapäevases projekteerimistöös.

1.1.2. Kellele juhend on mõeldud?

Juhend on mõeldud laiale sihtrühmale Eesti ehitussektoris, kuid peamisteks kasutajateks on:

• Elektripaigaldiste projekteerijad ja insenerid: Igapäevane töövahend projekteerimisülesannete täitmisel ja dokumentatsiooni koostamisel.
• Peaprojekteerijad ja projektijuhid: Abivahend projekteerimisprotsessi juhtimisel ja kvaliteedi tagamisel.
• Tellijad ja arendajad: Alusmaterjal projekteerimise lähteülesannete koostamiseks ja projektdokumentatsiooni kvaliteedi hindamiseks.
• Ehitusettevõtjad: Selgem arusaam projektdokumentatsiooni sisust ja oodatavast detailsusest.
• Omanikujärelevalve teostajad: Töövahend projekti vastavuse kontrollimisel.
• Erialaliidud, kutsestandardite koostajad ja õppeasutused: Sisend valdkonna arendamiseks ja õppematerjalide koostamiseks.

1.1.3. Mida juhend käsitleb?

Käesolev juhend käsitleb hoonete ja rajatiste elektripaigaldiste projekteerimise protsessi ning tulemusena valmiva ehitusprojekti dokumentatsiooni sisu ja vormistust. Juhend keskendub järgmistele põhiteemadele:

• Projekteerimise etapid: Nõuded ja soovitused eel-, põhi- ja tööprojekti (EP, PP, TP) koostamiseks vastavalt EVS 932:2017 määratlustele.
• Projektdokumentatsioon: Ühtsed nõuded dokumentide (seletuskirjad, joonised, skeemid, spetsifikatsioonid, loetelud, arvutused) struktuurile, sisule ja vormistusele.
• Tehnilised lahendused: Parimad praktikad ja miinimumnõuded erinevate elektripaigaldise osade (tugevvool, nõrkvool, hooneautomaatika, tuleohutussüsteemide automaatika) projekteerimiseks.
• BIM (Ehitise Infomudel): Soovitused ja nõuded BIM-põhisele projekteerimisele elektripaigaldiste valdkonnas.
• Kvaliteedi tagamine: Protseduurid ja kontroll-lehed projekteerimise kvaliteedi kindlustamiseks.

Juhend ei asenda kehtivaid seadusi, määrusi ega standardeid (nagu EVS 932, EVS-HD 60364 seeria jne), vaid täiendab ja selgitab neid, pakudes praktilisi juhiseid ja koondades valdkonna parimaid praktikaid. Juhend ei käsitle konkreetsete tootjate seadmete valikut ega asenda projekteerija erialast pädevust ja vastutust.

1.1.4. Elektriprojekti standardne töömaht ja eraldi tellitavad osad

Elektriprojekti standardne töömaht on arvestatud vastavalt standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt" ning täpsustavatele tingimustele. Käesolev juhend käsitleb tugevvoolu- (ET), nõrkvoolu- (EN), hooneautomaatika (EAH) ning tuleohutuse automaatika (EAT) paigaldiste projekteerimist vastavalt peatükkides 4–7 toodud nõuetele.

Töömahtude selge piiritlemine on vajalik, sest:

• Selge vastutusjaotus — iga projektiosa eest vastutab vastava eriala pädev projekteerija. Piiritlemata töömaht tekitab olukorra, kus vastutus on hajus ja vead jäävad avastamata.
• Topelttöö ja lünkade vältimine — kui töömaht ei ole kokku lepitud, tehakse osa töid topelt ja osa jääb tegemata, sest kumbki osapool eeldab, et teine teeb.
• Tellija teadlik otsustamine — tellija saab lähteülesandes määrata, millised lisaosad on konkreetse objekti jaoks vajalikud, ja planeerida vastavat eelarvet.
• Hinnaselgus — enne ehitusprojekti koostamist ei ole võimalik prognoosida kõikide tootejooniste, sekundaarskeemide ja torutusjooniste mahtu, sest nende vajadus ja hulk selgub ehitusprojekti koostamise käigus.

Standardsesse töömahtu ei kuulu

Järgnevad tööd ja dokumendid ei kuulu elektriprojekti standardsesse töömahtu. Need on kas eraldiseisvad projekti osad, mis eeldavad erialaspetsiifilisi pädevusi, või lisadokumendid, mille vajadus ja maht selgub projekti käigus.

Eraldi projekti osad:

• Valgustusprojekt (VA) — valgustuslahenduse väljatöötamine (valgustite valik, paigutus, arvutused, juhtimislahendused) vastavalt EVS 932:2017. Elektriprojekteerija vastutab valgustuse toiteahelate, kaabelduse ja kaitseaparatuuri eest (vt ptk 4.5).
• Päikeseelektrijaama (PV) projekt — paneelide paigutus, inverterite valik, tootlikkuse arvutused, kaitsesüsteemid ja võrguga liitumise tingimused. Ei kuulu elektriprojekteerija pädevusse. Elektriprojekteerija näitab skeemil PV-jaama ühenduskoha ja arvestab liitumispunkti mõjuga elektrivarustuse lahendusele (vt ptk 4.2). Koostab eraldi ettevõte spetsiaaltarkvaraga.
• Energiatõhususe arvutused — ei kuulu elektriprojekteerija pädevusse.
• Audio-video esitlustehnika tehnoloogiline projekt — ei kuulu elektriprojekteerija pädevusse, koostab eraldi spetsialiseerunud ettevõte.
• Sideoperaatorite mobiilside projekt — ei kuulu elektriprojekteerija pädevusse, koostab mobiilside operaator spetsiaaltarkvaraga.

Tootejoonised ja lisadokumendid:

Enne ehitusprojekti valmimist ei ole võimalik prognoosida tootejooniste koostamise mahtu — tootejooniste vajadus ja hulk (sh elektrikilpide sekundaarskeemid, torutusjoonised) selgub peale ehitusprojekti valmimist.

• Betoonelementide ja monoliitosade torutamise joonised — valusse paigaldatavate torude, karpide ja maanduselementide paiknemine ja mõõdud. Elektriprojekteerija annab sisendinfo (torude trassid, mõõdud, tüübid), kuid torutamise joonised koostab konstruktor koostöös elektriprojekteerijaga.
• Sekundaarahelate skeemid — jaotuskeskuse sisesed juhtimis- ja signalisatsiooniskeemid (vt ptk 4.3).
• Jaotuskeskuste laotised — kilpide füüsiline komponentide paigutus (vt ptk 4.3).
• Komplekskatsetuste tabelid — vajadusel teostatakse eraldi tööna.

Muud eraldi tellitavad teenused:

• Eskiisi etapi projekteerimine — eskiisi etapp ja ehitusprojekti etapp eristatavad ehitise projekteerimise etapid. Teenust osutatakse tunnipõhiselt.
• Projekteerija järelevalve teenus — lähtuvalt EVS 932:2017 lisa B ei ole võimalik prognoosida kogujakuluna; teenust osutatakse tunnipõhiselt.
• Piksekaitse riskianalüüs — standardi EVS-EN 62305-2 kohane riskihindamine. Vajadusel teostatakse eraldi tööna.
• Materjalide kogused (mahuarvutus) — kuulub vastavalt EVS 932 standardile ehituse eelarvestuse mahu hulka.
• Teostusdokumentatsiooni ja teostusmudeli koostamine.

Joonis 1. Elektriprojektiga seotud tegevuste ülevaade

---

Märkus: Konkreetse projekti töömaht ja eraldi tellitavad osad lepitakse alati kokku tellija ja projekteerija vahel projekteerimise lähteülesandes (vt ptk 2.2). Eraldi tellitavate osade täpsem sisu ning tööjaotus on kirjeldatud vastavates erialapeatükkides.