2.4 Riskianalüüs ja Ohutus Projekteerimises

Elektripaigaldiste projekteerimine hõlmab enamat kui ainult funktsionaalsete ja normidele vastavate süsteemide loomist. Projekteerija vastutuse oluline osa on tagada, et loodud lahendused oleksid ohutud nii ehitamise, kasutamise kui ka hoolduse ajal. Riskide süsteemne hindamine ja ohutusmeetmete integreerimine projekteerimislahendustesse on kvaliteetse ja vastutustundliku inseneritöö lahutamatu osa.

2.4.1. Ohutuse ja Riskide Hindamise Olulisus

Ohutusnõuetega arvestamine ja riskide maandamine projekteerimise faasis ("Ohutus Projekteerimise Kaudu" ehk Safety in Design) on oluline, sest: * Ennetab õnnetusi: Aitab vältida potentsiaalseid ohuolukordi ja õnnetusjuhtumeid nii ehitusplatsil kui ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse käigus. * Tagab töökindluse: Korrektselt projekteeritud ja ohutusnõuetele vastav paigaldis on töökindlam ja selle eluiga pikem. * Vähendab kulusid: Varases staadiumis riskide maandamine on oluliselt kuluefektiivsem kui hilisemate probleemide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimine. * Tagab vastavuse: Kindlustab vastavuse kehtivatele seadustele, määrustele ja standarditele (nt elektriohutus, tööohutus, tuleohutus). * Parandab ehitatavust ja hooldatavust: Läbimõeldud ohutuslahendused muudavad paigaldus- ja hooldustööd lihtsamaks ning turvalisemaks.

2.4.2. Peamised Riskivaldkonnad Elektriprojekteerimises

Elektriprojekteerija peab oma töös arvestama mitmesuguste potentsiaalsete riskidega, sealhulgas:

• Elektriohud:
  • Elektrilöögioht (otsene ja kaudne puude).
  • Lühised ja ülekoormused ning nendest tulenev tuleoht või seadmete kahjustused.
  • Kaarleek (Arc Flash) oht lülitusseadmetes ja jaotuskeskustes.
  • Elektritulekahjude süttimise oht (nt ülekuumenemine, rikked isolatsioonis).
• Paigaldusriskid: Kuigi ehitaja vastutab tööohutuse eest platsil, mõjutavad projekteerija valikud paigaldajate riske (nt raskete seadmete paigaldusviis, kaabliteede ligipääsetavus, töö kõrgustes või kitsastes tingimustes).
• Kasutus- ja Hooldusriskid:
  • Ebapiisav kaitseaste (IP/IK) vastavalt keskkonnatingimustele.
  • Ohtlikud olukorrad erikeskkondades (märjad ruumid, plahvatusohtlikud tsoonid, meditsiiniruumid).
  • Raskendatud või ohtlik ligipääs hooldustöödeks (nt kilpidele, seadmetele, ühendustele).
  • Ebapiisav eraldusvõimalus (lülitusseadmed) hooldustöödeks.
  • Puudulik või eksitav märgistus, mis võib viia valede ühenduste või lülitusteni.
• Välised ja Keskkonnariskid:
  • Keskkonnamõjud (niiskus, temperatuur, korrosioon, UV-kiirgus).
  • Mehhaanilised vigastused (nt kaabliteede kahjustused transpordikoridorides).
  • Elektromagnetiline ühilduvus (EMC) ja häired teistest süsteemidest.
  • Pikselöögist tulenevad ohud.
• Tuleohutusriskid: Elektripaigaldise osade (kaablid, seadmed) panus tulekoormusesse või tule levikusse (NB! Detailne tuleohutuse lahendus esitatakse tuleohutusosas, kuid elektriprojekteerija peab arvestama materjalide tuletundlikkuse ja tulepüsivusega).

2.4.3. Ohutusmeetmed Projekteerimisel ("Ohutus Projekteerimise Kaudu")

Projekteerija saab ja peab riske maandama juba projekteerimise käigus, valides teadlikult ohutumaid lahendusi:

• Vastavus Normidele: Järgida rangelt kõiki kohalduvaid ohutusstandardeid (eriti EVS-HD 60364 seeria, IEC 61439 jne).
• Kaitseaparatuuri Valik ja Kooskõlastus: Korrektne kaitseseadmete (kaitselülitid, rikkevoolukaitsmed, liigpingepiirikud jne) dimensioneerimine, valik ja selektiivsuse tagamine.
• Materjalide ja Seadmete Valik: Valida keskkonnatingimustele ja kasutusotstarbele vastavate kaitseastmete (IP, IK) ja muude omadustega (nt korrosioonikindlus, temperatuuritaluvus) seadmed ja materjalid.
• Paigutus ja Trassid: Projekteerida kaabliteed ohututesse asukohtadesse, tagada piisav tööpind ja ligipääs jaotuskeskuste ja seadmete ümber ning hooldustöödeks. Planeerida ohutud ja ergonoomilised paigalduslahendused.
• Eraldamine ja Lülitamine: Näha ette piisavad ja selgelt märgistatud eraldus- ja lülitusvõimalused ohutuks hoolduseks ning avariiolukordadeks.
• Maandus ja Potentsiaaliühtlustus: Projekteerida nõuetekohane ja efektiivne kaitsemaandus- ja potentsiaaliühtlustussüsteem.
• Märgistus: Projekteerida selge, üheselt mõistetav ja püsiv paigaldise, kaablite, kilpide ja kaitseseadmete märgistussüsteem.
• Paigaldatavus ja Hooldatavus: Arvestada projekteerimisel reaalsete paigaldus- ja hooldustingimustega, vältida ülemäära keerukaid või raskesti ligipääsetavaid lahendusi.

2.4.4. Dokumenteerimine

Olulisemad riskihinnangud, valitud ohutusmeetmed ja erinõuded tuleb dokumenteerida ehitusprojektis:

• Seletuskiri: Peab sisaldama ülevaadet peamistest riskidest ja rakendatud ohutusmeetmetest, sh viiteid järgitud standarditele. Erinõuded paigaldusele või hooldusele tuleb selgelt välja tuua.
• Joonised ja Skeemid: Peavad selgelt näitama ohutusega seotud elementide (kaitseaparatuur, maandus, potentsiaaliühtlustus, eralduslülitid, ohutuskujad jne) asukohti ja ühendusi.
• Arvutused ja Tabelid: Kaitseaparatuuri valiku ja seadistuste arvutused, maandustakistuse arvutused jms tuleb säilitada ja vajadusel projektile lisada.
• Riskianalüüs (vajadusel): Keerukamate või kõrgema riskiastmega objektide (nt plahvatusohtlikud tsoonid, meditsiiniruumid) puhul võib olla nõutav või otstarbekas koostada eraldi riskianalüüsi dokument.

Kokkuvõtteks: Ohutus ei ole lisategevus, vaid projekteerimisprotsessi loomulik osa. Iga elektriprojekteerija peab tundma ohutusnõudeid ja standardeid ning rakendama neid oma töös järjepidevalt, et tagada ohutu, töökindel ja kauakestev elektripaigaldis.