4.8 Jõupaigaldise plaanid

Jõupaigaldised hõlmavad laia spektrit elektritarbijaid alates üldkasutatavatest pistikupesadest kuni spetsiifiliste tehnoloogiliste seadmete ja hoone tehnosüsteemide (nagu küte, ventilatsioon, jahutus (KVJ) ning veevarustus ja kanalisatsioon (VK)) toideteni. Nende korrektne projekteerimine on hoone funktsionaalsuse ja ohutuse seisukohalt kriitilise tähtsusega.

Jõupaigaldise plaanid koondavad kõikide elektritoidet vajavate seadmete ja süsteemide asukohad, toitepunktid ja kaabelduse. Plaanidel kajastatakse:

• Pistikupesad (üld-, IT-, jõupistikupesad)
• KVJ ja VK seadmete toited (ventilaatorid, pumbad, küttekehad, jahutusseadmed, klapiajamid, fancoilid jne)
• Elektrilised küttekaablid ja -radiaatorid (sh vihmaveetorude ja lehtrite küte)
• Lukustuse ja uste toited
• Nõrkvoolu osa elektritoited
• Hooneautomaatika ja tuleohutuse automaatika projekti osa toited
• Liftide, eskalaatorite ja muu tehnoloogia toited
• Köögitehnoloogia osa toited
• Audio-video tehnoloogia toited
• Sisearhitektuurse projekti osa toited

Üldvormistus: Järgida peatükis 3.4 toodud nõudeid. Kõikidel jõupaigaldise plaanidel peab olema näidatud toiteallikaks olevate kilpide asukohad ja nende teeninduspiirkonnad.

Üldnõuded jõupaigaldistele on käsitletud peatükis 4.2 Üldnõuded ja standardid.

4.8.1 Sisu nõuded staadiumite kaupa

EP (Eelprojekti staadium):

• Suuremate KVJ, VK ja tehnoloogiliste seadmete põhimõttelised asukohad.
• Suuremate seadmete ligikaudsed võimsused.
• Peajaotuskeskuste ning suuremate jaotuskeskuste asukohad koos esialgsete gabariitidega.
• Toiteallikate (trafod, generaatorid, UPS seadmed jne) asukohad koos esialgsete gabariitidega.
• Kilpide teeninduspiirkondade näitamine.
• Elektriautode laadimispunktide kontseptuaalsed asukohad ja eeldatav võimsus.
• Päikeseelektrijaama (PV) põhimõtteline asukoht, võimsus ja toiteühenduse põhimõte (kui asjakohane).
• Erinõuetega ruumide ja tsoonide määratlemine plaanidel (niisked ruumid, plahvatusohtlikud alad / EX-tsoonid, meditsiiniseadmete ruumid jms).

• Ehitusülesanded suuremate seadmete ning toiteallikate ruumidele (generaatoriruum, traforuum, peakilbiruum, UPS- ja akuruum, keskpinge jaotusseadmete ruum, jaotuskeskuste ruum jne) koos seadmete soojaeralduste, koormuste, klimaatiliste nõuete ning ruumivajadusega (sisendiks teiste projektiosade projekteerijatele). Sealhulgas tuua välja vajadus tõstetud (kahekordse) põranda järele — tüüpiliselt keskpinge jaotusseadmete ruumis ja peakilbiruumis, kuhu jõuab palju kaableid alt sisse ning kus on vajalik nende ruumi vahel paindlik kaablitee. Võib esitada nii plaaniliselt, eraldi joonistel keerulisemate ruumide puhul või ka BIM-mudelina.

  

  Joonis 1. Näide elektriruumi ehitusülesandest teistele projektiosadele

PP (Põhiprojekti staadium):

• Kõikide eelprojektis esitatavate seadmete ning keskuste täpsustatud asukohad ja gabariidid ning võimsused.
• Eelprojektis esitatud ehitusülesannete täpsustused.
• Kõikide pistikupesade täpsed asukohad, tüübid (üld-, IT-, jõu- jne) ja tähised.
• Erinevate toitesüsteemide (TAVA/GEN/UPS) seadmete eristamine (nt kihtide või värvidega).
• Pistikupesade asukohtade kooskõlastus sisearhitektuurse lahenduse ja mööbliga.
• Kõikide seadmete (KVJ, VK, EN, EAH, EAT, TO jne), mootorite ja muude elektritarbijate ning eriseadmete täpsed asukohad koos nende nimetuse, võimsuse ning toitepinge infoga. Suuremad seadmed, näiteks ventilatsioonimasinad, peavad olema jõupaigaldise plaanil näha koos oma gabariitidega, kasutades kas tootja originaaljoonisest pärit seadme kuju või selle järgi joonistatud kontuuri.
• Vajalikud turva- ja hoolduslülitid seadmetele.
• Väikepingetarbijate jaoks mõeldud trafode, toiteplokkide ja muude abiseadmete asukohad koos nende nimetuse, võimsuse ning toitepinge infoga.
• Elektrikütte seadmete asukohad koos nende nimetuse, võimsuse ning toitepinge infoga. (vajadusel eraldi plaanil).
• Elektriautode laadimispunktide ja päikeseelektrijaama (PV) täpsustatud asukohad ja võimsused (kui mainitud EP-s).
• Erivajadustega seadmete (lift, eskalaator, tõstuk, elektrilised uksed jms) ühenduspunktide tähised koos nende nimetuse, võimsuse ning toitepinge infoga.
• Standardsed paigalduskõrgused ja paigutuse põhimõtted (kui need on projektispetsiifilised) — võib esitada plaanidel või seletuskirjas.
• Toiteallikaks olevate kilpide asukohad ja teeninduspiirkonnad.

Joonis 2. Näide ventilatsioonikambri seadmete kuvamisest kontuuridega jõupaigaldise plaanil

Joonis 3. Jõupaigaldise plaani fragment — põhiprojekti staadium

TP (Tööprojekti staadium):

• Esitada kogu põhiprojekti (PP) staadiumi info.
• Kaabeldus kõikidest seadmetest, valgustitest, pistikupesadest ja muudest elektritarbijatest jaotuskeskusteni.
• Seadmete abiahelate (turvalülitite abikontaktide jne) kaablid kuni elektrikilpideni.
• Toitegruppide numbrid, kaablite margid ja viited jaotuskeskusele.
• Pistikupesade ja seadmete toiteotsade paigalduskõrgused ning vajadusel mõõtketid.
• Seadmete unikaalsed tähised.
• Spetsiifilised paigaldusdetailid (vajadusel, nt jäätumissüsteemide paigaldusjoonised).

Märkus: TP staadiumis PP staadiumi lahendusi enam ei muudeta. Kui TP koostamise käigus ilmneb vajadus PP lahenduste muutmiseks, tuleb see teostada eraldi tööna PP staadiumi muudatusena.

Joonis 4. Jõupaigaldise plaani fragment — tööprojekti staadium

4.8.2 Koormuste hindamine ja dimensioneerimine

• Koormusandmed: Täpsete koormusandmete (P, kW; In, A; cos φ; käivitusvoolud; üheaegsustegurid) kogumine kõikidelt ühendatavatelt seadmetelt on dimensioneerimise aluseks (vt ka ptk 3.7). See info saadakse tellijalt, arhitektilt (nt sisseehitatud mööbel), KVJ, VK ja tehnoloogia projektidest.
• Ahelate dimensioneerimine: Iga pistikupesa grupp ja fikseeritud seadme toiteahel tuleb dimensioneerida vastavalt eeldatavale koormusele, arvestades kaabli ristlõike valikul voolu kestvat lubatavat väärtust, pingelangu, lühisvoolu taluvust ja kaitseseadme rakendumistingimusi.
• Jaotuskeskuste dimensioneerimine: Jaotuskeskuste sisendid ja väljundid dimensioneeritakse vastavalt ühendatud ahelate summaarsetele arvutuslikele koormustele.

4.8.3 Seadmete ja materjalide valik ning spetsifikatsioonid

• Pistikupesad ja lülitusseadmed: Valida tuleb vastavalt ruumi otstarbele, keskkonnatingimustele (IP-klass) ja ühendatavate seadmete tüübile (nt standardpistikupesad, CEE-pistikupesad, andmesidepistikupesad koos toitega, spetsiaalpistikupesad). Lülitid ja turvalülitid peavad vastama ühendatava seadme võimsusele ja ohutusnõuetele.
• Fikseeritud seadmete toitepunktid: Toitepunktid (nt harukarp, klemmenliist, turvalüliti, spetsiaalne pistikühendus) tuleb valida vastavalt konkreetse seadme paigaldusjuhendile ja võimsusele.
• Kaabeldus ja paigaldustarvikud: Valida sobivad kaablitüübid ja paigaldusviisid (vt ptk 4.4), arvestades koormust, keskkonnatingimusi, tuleohutusnõudeid ja esteetilisi kaalutlusi.
• Spetsifikatsioonid (vt ptk 3.6):
  • PP staadium: Määratleda pistikupesade, lülitite, turvalülitite, kaablitüüpide jms tehnilised ja kvaliteedinõuded.
  • TP staadium: Vajadusel täpsustada konkreetsete tootjate ja mudelitega.

4.8.4 Juhtimine

Kuigi enamik pistikupesi on passiivsed, võivad teatud jõutarbijad vajada spetsiifilist juhtimist:

• Kohalik juhtimine: Paljudel seadmetel (nt elektrikütte radiaatorid, boilerid, teatud mootorid) on sisseehitatud termostaadid või lülitid.
• Kaugjuhtimine/automaatika: Teatud seadmete (nt KVJ ja VK seadmed, pumbad, valitud tehnoloogilised seadmed) tööd võidakse juhtida hooneautomaatika (EAH) süsteemi kaudu. Vajalik on tihe koostöö EAH projekteerijaga juhtimissignaalide ja -ahelate osas.
• Blokeeringud: Ohutuse või funktsionaalsuse tagamiseks võivad olla vajalikud blokeeringud (nt KVJ ja VK seadmete seiskamine tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel).

---

Märkus: Jõupaigaldiste projekteerimisel on eriti oluline täpne ja õigeaegne informatsioon teistelt projekti osadelt (arhitektuur, sisearhitektuur, KVJ, VK, tehnoloogia), et tagada kõikide seadmete korrektne ja ohutu toide.