7.4 Struktuur- ja funktsionaalskeemid

7.4.1 Tuleohutusautomaatika struktuurskeem

Struktuurskeem annab graafilise ülevaate tuleohutusautomaatika (EAT) süsteemi arhitektuurist, peamistest seadmetest (alakeskused TOA, informatsiooni- ja juhtimistabloo TIJT, korduspaneelid) ja nendevahelistest andmesideühendustest ning toiteühendustest.

EP (Eelprojekti staadium):

• Struktuur- ega funktsionaalskeemide koostamine ei ole kohustuslik. EAT süsteemi vajadused, üldised funktsioonid ja süsteemide ulatus kirjeldatakse seletuskirjas (vt 7.3 Seletuskiri).
• Kui koostatakse, näidatakse alakeskuste (TOA) põhimõttelised asukohad (hooneosa, korrus, ruumi nr/kirjeldus) ja nendega seotud teeninduspiirkonnad.
• Tuleohutuspaigaldiste juhtimiskeskuse ning TIJT põhimõtteline asukoht (päästemeeskonna ligipääsu seisukohast).
• Andmesidevõrgu põhimõtted (TOA-de vaheline põhivõrk, korduspaneelid, välisühendus Päästeameti Häirekeskusega).

PP (Põhiprojekti staadium):

• Näidatakse kõik TOA alakeskused ja nende paiknemine ruumi täpsusega koos tähistega (nt ATOA1, BTOA2 jne) ja teeninduspiirkonnaga (korruste vahemik, hooneosa).
• Hooneosade jaotus skeemil (A-, B-, C-, D-hooneosa vms), tuletõkkesektsioonide piirid alakeskuste vahel.
• Andmeside põhivõrgu ühenduspõhimõte alakeskuste vahel (kaabli tüübi põhimõtteline valik, sh tulepüsivuse nõue).
• TIJT ja vajadusel korduspaneelide asukohad ja ühendused põhivõrku.
• Liidestused ATS-iga, hooneautomaatikaga (EAH) ja Päästeameti Häirekeskusega.
• Toite põhimõte: kahe sõltumatu toiteallika nõue, varutoite (akud) tagatav kestus, viited diiselgeneraatori reservtoitele.
• Skeemil tuua välja monitooritavad süsteemid ja neid teenindavad TOA-d (viidetega vastavatele alaskeemidele või loeteludele).

TP (Tööprojekti staadium):

• PP struktuurskeem täpsustatakse vastavalt valitud seadmetele ja tegelikele kaablitüüpidele.
• Täpsustatakse:
  • TOA alakeskuste tüübid ja konfiguratsioon (modulaarne ehitus, EVS-EN 54 vastavus).
  • Andmeside kaablite tegelikud margid, ristlõiked ja paigaldusviisid (tulepüsivusklass).
  • TIJT ja korduspaneelide täpsed mudelid, esipaneeli paigutus.
  • Toiteahelate täpsed kaablid ja kaitseaparatuuri tähised.
  • Aadressivahemikud ja sisendmoodulite jaotus alakeskuste kaupa (vajadusel viide eraldi loetelule).

7.4.2 Tuleohutussüsteemide funktsionaalskeemid

Funktsionaalskeemid kirjeldavad detailselt, kuidas konkreetne tuleohutussüsteem (AKS, voolikusüsteem, märgtõusutoru, kohtkustutus jne) on EAT-ga liidestatud — milliseid signaale jälgitakse, milliseid juhitakse ning kuidas süsteem rakendub tulekahju korral.

Igale tuleohutussüsteemile koostatakse vajadusel eraldi funktsionaalskeem. Liht­samate süsteemide korral võib mitu süsteemi olla esitatud ühel skeemil.

EP (Eelprojekti staadium):

• Üldised põhimõtted ja monitooritavate süsteemide loetelu esitatakse seletuskirjas (vt 7.3 Seletuskiri).

PP (Põhiprojekti staadium):

• Esitatakse funktsionaalskeem koos süsteemi põhikomponentidega (nt sprinkleri pumbagrupp, märghäireklapp, veevooluandurid, sulgarmatuurid).
• Näidatakse iga komponendi seos EAT-ga: monitooritavad signaalid (rakendus, rike, oleku) ja juhitavad signaalid (vajadusel).
• Näidatakse signaalide kuvamise loogika TIJT-l ja edastamine ATS-le või muudele süsteemidele.
• Esitatakse skeemi tööpõhimõtte kirjeldus.
• Tehaseautomaatikaga süsteemide korral (nt komplektne pumbagrupp, kustutuskeskus) lisada tarnija tehnoloogiline skeem ja näidata EAT-ga liidestumise põhimõte (füüsilised punktid, andmeside liides).

TP (Tööprojekti staadium):

• PP skeemid täpsustatakse vastavalt valitud seadmetele ja tehnoloogiatele.
• Täpsustatakse:
  • Reaalselt tarnitavad andurid, lülitid ja sulgarmatuuride asendikontaktid (tootja/tüüp, kui teada).
  • I/O-punktid vastavalt TOA kontrollerile (sisendid/väljundid, signaalitüüp).
  • Komponentide ühendused kaabliühenduste täpsusega koos tähiste ja paigalduskohtadega (võib viidata kaablite loetelule).
  • Tööloogika täpsustus, kui see erineb PP skeemis esitatust.
• Tehaseautomaatikaga süsteemide korral kinnitada ja lisada tootja tehnoloogiline skeem ning täpsustada andmeside liidese kaudu vahetatav info.

7.4.3 Suitsueemalduse struktuurskeem

Suitsueemalduse struktuurskeem näitab, kuidas suitsutõrjesüsteem on hoones ülesehitatud — millised on suitsueemalduse tsoonid (loomulik / mehaaniline), ülerõhusüsteemi tsoonid, neid teenindavad ventilaatorid ja klapid ning juhtimiskilbid (SEJK, STJK, SLJK) ja nende sidumine TOA alakeskustega.

Skeem koostatakse hooneosade kaupa või tervikuna sõltuvalt projekti mahust.

EP (Eelprojekti staadium):

• Suitsutõrje lahendusviiside (L1/L2/L3) ja käivitustasemete põhimõtted hooneosade kaupa esitatakse seletuskirjas. Eraldi struktuurskeemi koostamine ei ole kohustuslik.

PP (Põhiprojekti staadium):

• Esitatakse suitsueemalduse tsoonid (mehaaniline väljatõmme, loomulik suitsueemaldus, ülerõhusüsteemid) tähiste ja teeninduspiirkondadega.
• Näidatakse suitsueemaldus- ja ülerõhuventilaatorid (SEV, ÜRV) koos ventilaatoriklassi (nt F300/F400) ja arvestusliku tööajaga.
• Suitsueemalduse ja kompensatsiooniõhu klapid (SEK, ÕKK) ning nende juhtimispõhimõte.
• Suitsutõrje juhtimiskilpide (SEJK, STJK, SLJK) paiknemine, teenindatavad seadmed ja sidumine TOA alakeskustega.
• Käivitustaseme rakendumise loogika ATS-häire korral (mis tsoon, mis järjekorras).
• Toite põhimõte (TAVA / GEN — diiselgeneraator).
• Viide suitsueemalduse tsoonide tabelile (sh ülerõhutsoonide tabel: tähis, kirjeldus, ülerõhk, käivitustase).

TP (Tööprojekti staadium):

• PP skeem täpsustatakse vastavalt valitud seadmetele ja tegelikele kilbilahendustele.
• Täpsustatakse:
  • Ventilaatorite ja klappide täpsed mudelid, ventilaatoriklass ja toimimisaeg.
  • Juhtimiskilpide ehitus, sisendid/väljundid, kontaktorite ja sageduselektroonika lahendus.
  • Andmeside ja juhtsignaalide kaablite täpsed margid (sh tulepüsivus 120 minutit või paigaldus tulepüsivasse šahti).
  • Asendikontaktide (GS) täpne paigutus ja signaalide grupeerimine TIJT-l.
  • Kompensatsiooniõhuvarustuse keskseadme ja akureservtoite (vähemalt 120 min) lahendus.

7.4.4 Suitsuluukide juhtimise struktuurskeem

Loomuliku suitsueemalduse (lahendusviis L1/L2) korral esitatakse eraldi struktuurskeem suitsuluukide (SEL), suitsueemaldusakende (SEA) ja -uste (SEU) juhtimisest. Skeem näitab juhtimiskilpide (SLJK), elektriajamite, kohtjuhtimisnuppude ja avade omavahelisi seoseid ning sidumist TOA-ga.

EP (Eelprojekti staadium):

• Loomuliku suitsueemalduse põhimõte ja luukide/avade põhimõtteline paiknemine kirjeldatakse seletuskirjas.

PP (Põhiprojekti staadium):

• Esitatakse suitsueemaldusluukide, -akende ja -uste paiknemine tsoonide kaupa koos tähiste ja teeninduspiirkondadega.
• Näidatakse SLJK juhtimiskilpide paiknemine, teenindatavate avade arv ja sidumine TOA-ga.
• Avade elektriajamite tüüp (24 V DC) ja toiteahel (sh akureservtoide).
• Käsitsi avamise nupud (tuletõrjeluugi avamise nupp) ja nende paiknemine — tüüpiliselt trepikodades, evakuatsiooniteedel.
• Asendikontaktide (avatud/suletud) tagasiside TOA-sse.
• Käivitusloogika: tsooni ATS-häire korral suitsuluukide automaatne avamine; käsitsi käivitamise võimalus.

TP (Tööprojekti staadium):

• PP skeem täpsustatakse vastavalt valitud avadele, ajamitele ja juhtimiskilpidele.
• Täpsustatakse:
  • Avade ja ajamite tootja/mudel, käigu pikkus ning surveklass.
  • SLJK kilpide täpne ehitus, sisendite/väljundite jaotus, kaitseaparatuur ja akumahutavus (toimimisaeg vähemalt 72 tundi ooterežiimis + häireolukord vastavalt nõudele).
  • Kaablite täpsed margid ja paigaldusviisid (tulepüsivuse nõue 120 min või paigaldus tulepüsivasse šahti).
  • Avade asendikontaktide ühendused ja signaalide grupeerimine TIJT-l (max 15 mitteadresseeritavat signaali ühe indikatsiooni all).

7.4.5 Eripunktide struktuurskeem

Eripunktide alla kuuluvad EAT-süsteemiga liidestatud punktid, mis ei kajastu tehnoloogiapõhistel funktsionaalskeemidel — eelkõige üldised olekusignaalid ja häirepunktid teistest süsteemidest:

• tuleohutuspaigaldiste elektritoidete (toitekilbid) oleku-, häire- ja rikkesignaalid;
• diiselgeneraatori oleku-, rakendus- ja rikkesignaalid;
• päikeseelektrijaama (PV) ohutu lahutusvõimaluse signaal;
• tuletõkkekardinate, tuletõkkeuste ja -väravate olekusignaalid;
• tuletõrjelifti olekusignaalid;
• häälalarmsüsteemi rikkesignaal;
• läbipääsusüsteemi rikkesignaal;
• evakuatsioonivalgustuse rikkesignaal;
• kõik muud objektispetsiifilised signaalid, mis tuleb kuvada TIJT-l.

Eripunktide maht sõltub hoone iseloomust ja projekti spetsiifikast.

EP (Eelprojekti staadium):

• Üldised põhimõtted (millised süsteemid liidestatakse EAT-ga) kirjeldatakse seletuskirjas.

PP (Põhiprojekti staadium):

• Esitatakse eripunktide struktuurskeem, kus iga liidestatud süsteemi kohta on näidatud:
  • süsteemi tähis ja paiknemine;
  • EAT-sse edastatavad signaalid (rakendus, rike, oleku) ja nende kuvamise põhimõte TIJT-l;
  • füüsiline ühenduse põhimõte (potentsiaalivaba kontakt, andmeside vms);
  • milline TOA alakeskus signaali vastu võtab.
• Skeemil viidata vajadusel I/O punktide loetelule (vt 7.6 Loetelud, kui koostatud).

TP (Tööprojekti staadium):

• PP skeem täpsustatakse vastavalt valitud seadmetele ja tegelikele ühendustele.
• Täpsustatakse:
  • Iga eripunkti füüsiline ühendus (klemm, kontakt, andmesideprotokoll) ja kaabliühendus (mark, ristlõige, paigalduskoht).
  • Sisendmoodulite täpne aadress alakeskuses ning grupeerimine TIJT-l (max 15 mitteadresseeritavat signaali ühe indikatsiooni all).
  • Vajadusel andmeside liidese kaudu liidetud süsteemide protokoll, sidekonverter ja lõputakistite asukohad.
  • Viide kaablite loetelule ja I/O punktide loetelule.

7.4.6 Tuleohutussüsteemide informatsiooni- ja juhtimistabloo (TIJT)

TIJT on EAT-süsteemi kasutajaliides, mis koondab kõikide tuleohutuspaigaldiste oleku- ja häiresignaalid ühtsele tablool ning võimaldab käsitsi käivitada süsteeme (nt suitsueemaldus). Tabloo paigaldatakse päästemeeskonna sissepääsu juhtimiskeskuses ning sellelt on võimalik monitoorida ja juhtida hoone tuleohutuspaigaldisi.

TIJT joonis on graafiline esitus tabloo esipaneeli paigutusest, kus iga signaal on esitatud koos tähise, asukoha ja indikatsioonidega. TIJT komponendid peavad vastama standarditele EVS-EN 54-2, EVS-EN 54-4 ja EVS 919.

EP (Eelprojekti staadium):

• TIJT põhimõtteline asukoht ja jälgitavate süsteemide loetelu kirjeldatakse seletuskirjas (vt 7.3 Seletuskiri).

PP (Põhiprojekti staadium):

• Esitatakse TIJT tervikvaade (esipaneeli paigutus) koos sektsioonidega süsteemide kaupa, näiteks:
  • suitsutõrjesüsteemi indikatsioon ja juhtimine hooneosade kaupa (tsoonide tähised, lahendusviis, käivitustase, käivitusnupud);
  • suitsueemaldus- ja ülerõhuventilaatorid (tähised, teenindatavad tsoonid);
  • ventilatsioonisüsteemide tuletõkkeklapid korruste kaupa (max 15 mitteadresseeritavat signaali ühe indikatsiooni all);
  • tulekustutussüsteemid (sprinkleri/veeudu pumbad, märghäireklapid, veevooluandurid, sulgurid);
  • paikne kohtkustutus ja aerosool-/gaaskustutussüsteem;
  • tuletõrjelift, tuletõkkekardinad, tuletõrjevoolikukapid;
  • häälalarmsüsteem (TTS), evakuatsioonivalgustus (EVV), läbipääsusüsteem (LPS);
  • elektrivarustus (peakilbid, suitsuventilaatorite kilbid, TOA toide), diiselgeneraator;
  • TOA alakeskuste oleku- ja rikkesignaalid.
• Iga signaali kohta määratakse:
  • tähis ja kirjeldus (asukoht, korrus, ruumi nr);
  • indikatsioonide tüüp (rakendunud / korras / rike / käivitamine);
  • vajadusel käsitsi juhtimise nupp (suitsutõrje käivitamiseks).
• Esitatakse värvikoodide legend (nt rakendunud — punane / oranž; korras — roheline; rike — kollane; seiskunud — hall; käivitumine — vilkuv).
• Esitatakse paneeli üldjuhtimise nupud (alarm, vaigista, auto/käsi, käsijuhtimine, paneeli test).
• Esitatakse märkused tabloo toimimise põhimõttest, EVS standardite vastavusest ja tootejooniste kooskõlastamisest Päästeametiga.

TP (Tööprojekti staadium):

• PP tabloo täpsustatakse vastavalt valitud seadmetele ja tegelikele signaalidele.
• Täpsustatakse:
  • iga sektsiooni täpne paigutus paneelil (mõõtmed, signaalide järjestus);
  • tegelikud signaalide tähised ning grupeerimine alakeskuste ja korruste kaupa;
  • juhtimisnuppude täpne paigutus ja tähistus;
  • paneeli füüsilise teostuse nõuded (paneeli mõõtmed, materjal, kaitseaste IP44, paigalduskõrgus 1,4–1,9 m juhtimislülititele ja indikaatorlampidele).
• Tootejoonised koostab töövõtja ja kooskõlastab enne tööde teostamist Päästeametiga.